Suitsetamine

Argipäeva sümptoomid

Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.

Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi.

Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning ooksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärrsijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist.

Nikotiini kahjulik toime:

1. Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant.
2. Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temberatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu.
3. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad.

Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta.

Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese.Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana.

Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased.

Suitsetaja nahavärv on sageli silmatorkavalt kahvatu või erilise punetusega. Naha värvus sõltub naha vereringest. Ühtedel inimestel on nehaaluseid veresooni rohkem, teistel vähem. Eestlase heleda naha puhul tuleb kahvatus tugevamini esile. Suitsetajatele on omane nahaaluste veresoonte ahenemine. See on paremini märgatav kätel ja jalgadel, mis muutuvad kergelt külmaks ja higiseks. Suitsetaja nahk muutub rutem elutuks, hakkitooniliseks ja naha elastsus väheneb. Ka kortsud ilmuvad nooremana kui teistel

Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest.

Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused. Tema organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb, tal on oht jääda sagedamini grippi ja põdeda mitmeid ülemiste hingamisteede haigusi.

Miks siiski hakatakse suitsetama? Sellel on palju põhjusi: uudishimu, püüd näida täiskasvanuna, eakaaslaste mõju (ei taheta olla teistest "kehvem", kardetakse pilkamist), mitmesugused elubrobleemid ja ebakindlus, mida loodetakse sigareti järele haaramisega ületada. Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamisekahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust.

Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu:

• südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest)
• kopsuvähk
• hääleaparaadi vähk
• söögitoruvähk
• põievähk
• kõhunäärmevähk
• neeruvähk
• emakakaela vähk
• vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist)
• kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit
• mao verejooksu ja maomulgustumise risk
• Veresoonte lupjumine - ateroskleroosv
• Bronhiit
• Ajuinsult
• Südameinfarkt
• Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia

Passiivse suitsetamise mõju

Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Sama toime on mitte-suitsetavatele töökaaslastele, sõpradele ja nende lastele ja kõigile teistele suitseja lähedal viibivatele inimestele. Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Ameerikas läbi viidud uuringust selgus, et passiivne suitsetamine kahjustab ka laste hambaid. Samuti on tõestatud, et passiivne suitsetamine võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning olemasolevat haigust ägestada. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam.

Naised ja suitsetamine

Maailma Tervishoiu Organisatsiooni 1998.a andmeil suitsetas meie planeedil 47% meestest ja 12% naistest. Suitsetavate naiste osakaal varieerub märgatavalt eri piirkondades ja see on tunduvalt kõrgem Ameerikas ja Euroopas, ulatudes 30%ni.

Eriti palju on suitsetavaid naisi Brasiilias, Taanis ja Norras. Naiste suitsetamine levib kiiresti ka Lõuna- ja Ida-Aasias ning Vaikse ookeani läänepoolsetes maades, kus see on saanud naiste vabaduse sümboliks. Pealegi arvavad sealsed noored naised, et suitsetamine muudab nad saledaks ja ilusaks.

Naistel kaasneb suitsetamisega rida spetsiifilisi tervist ohustavaid tegureid. Need on seotud eelkõige suitsetamise kahjuliku mõjuga loodusest määratud emadusfunktsioonide täitmise, eriti raseduse ja sünnitusega, aga ka muude naise organismi iseärasustega. Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks.

• Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus)
• Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine
• Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel
• Enneaegne sünnitus
• Lapse väike sünnikaal
• Iseeneslik abort
• Loote surm
• Surnult sündinud laps
• Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil
• Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus
• Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk
• Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus)
• Puusaluu murrud menopausijärgsel perioodil

Lisaks sellele näitavad mitmed uurimused, et intensiivse suitsetamise korral tõuseb suu kaudu rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel südame koronaarhaiguse risk. Naine, kes suitsetab ja kasutab rasestumisvastaseid tablette, sureb 10 korda suurema tõenäolisusega südameatakki või insulti kui naine, kes ei suitseta ega kasuta rasestumisvastaseid tablette. Suitsetavate rasestumisvastaste tablettide kasutajate riskitegurid suurenevad järsult umbes 30 aasta vanuses. Suitsetav naine tekitab oma tervisele samasuguse ohu kui 10 aastat vanem mittesuitsetaja.

Mittesuitsetavate naiste tervist, kes elavad kodus koos suitsetavate perekonnaliikmetega, varitseb nn passiivse suitsetamise oht. Eelkõige on neil naistel suurenenud risk kopsuvähi tekkeks. Selle kinnituseks on Jaapani teadlaste andmed, kus uuriti 14a jooksul 91 540 mittesuitsetavat ja 17 366 suitsetavat üle 40a ja vanemat naist. Selgus, et passiivne suitsetamine on naistel põhjuslikuks teguriks kopsuvähi arengus ja sellega on seletatav, miks paljudel mittesuitsetavatel naistel tekib kopsuvähk. Samal ajal ei mõjutanud passiivne suitsetamine oluliselt riski maovähi, emakakaela vähi, samuti südame isheemiatõve tekkeks.

PALJUD MEHED EI KANNATA SUITSETAVAID NAISI

Suitsetaja potents langeb

Mis on potents?

Mehe impotentsusel, sugulisel võimetusel, on mitmeid põhjusi. Impotentsus ja viljatus ei ole üks ja see sama. Impotentsuse kõige tavalisemaks vormiks on peenise ehk suguti mitteküllaldaselt jäigastumine suguühte ajal. Sageli nimetatakse seda ka erektsioonivõimetuseks, mida määratletakse mitmeti. Erektsioon tekib vereringe ning perifeerse ja kesknärvisüsteemi ühise tegevuse tulemusena. Arteriaalne veri voolab suguti paisuvatesse kudedesse väikseid veresooni mööda. Arteriaalse verevoolu suurenemine tekitab erektsiooni. Verevool on ligikaudu seitse korda suurem normaalsest.

Tubakas ja impotentsus

Kuni 1980.aastate alguseni oletati, et erektsiooniimpotentsuse põhjused on peaaegu täielikult põhjustatud psüühiliste tegurite poolt.

Uurimismeetodite arenemisega on arusaamad muutunud. Uurijate arvates tulenevad mitmed impotentsuse juhud mitmesugustest veresoonkonna ja närvisüsteemi häiretest. Selgelt psüühilistest põhjustest tulenevad impotentsuse juhtumeid on ainult 15%, ülejäänute korral on põhjused ebaselged. Uued andmed impotentsuste põhjustest on suunanud huvi eriti südame ja veresoonkonna haiguste faktoritele. Uurijad on tuvastanud suitsetamise, vere kõrge rasvasisalduse ja vererõhu mõju ning seotuse impotentsusega. Nende uurimiste käigus on ilmnenud suitsetamist tähtis mõju ühistegurina.

Nikotiini vahetu mõju erektsioonile

Nikotiinil tundub olevat erektsiooni nõrgendav mõju. Seda on konstanteeritud nii katsetustes loomadega kui ka katseliste uurimiste käigus inimestega. Poole tunni jooksul kolm suitsetatud sigaretti (nikotiini 0,9 mg sigaretis) vähendasid erektsiooni võrreldes rühmaga, kes suitsetasid sigarette, milledes nikotiini oli ainult 0,002 mg sigaretis või nendega, kes ei suitsetanud üldse.

Uurijate arvates nikotiini mõju edastus autonoomse närvisüsteemi kaudu veresoonkonda ja vähendas verevoolu. Uurijad oletasid, et suguühte järel süüdatud sigaret võiks olla uue erektsiooni pürgimuse Sümboliks. Uurimuste tulemused ei toetanud sellist arvamust.

Suitsetamise pikaajaline mõju potentsile

Uueks ja ehk tähtsamaks seisukohaks impotentsuste põhjustes on olnud südame ja veresoonkonna riskifaktorite tähtsuse hindamine. 440 impotentse mehe riskifaktorite uurimise käigus märgiti, et koos vanusega suureneb riskifaktorite arv. Selles uurimuses , kus meeste keskmine vanus oli 47 aastat, oli 53%-l arteriaalse vereringe häireid. Suitsetamine ja muud riskifaktorid olid märgatavalt rohkem levinud impotentsuse all kannatavatel meestel kui teistel samaealistel meestel. Peenise vererõhuindeks mõõtmisel konstanteeriti, et suitsetamine koos ühe muu riskifaktoriga tõi kaasa indeksi languse alla normaalse. Uurijate tõlgendusel tähendab see muutlike vereringehäirete olemasolu suguelundite piirkonnas. Suitsetamine võib peale selle mõjutada otseselt veresoonte ahenemist selle piirkonna väiksemates veresoontes.

Suitsetamise mõju veresoonte seintele ei ole sugugi ootamatu nähtus, vaid see eeldab pikaajalist suitsetamist. Mitmete riskifaktorite üheaegne mõju (vere kõrge rasvasisaldus, kõrge vererõhk) suurendab riski. Vereringe puudulikkus tekib järk-järgult ja ilmneb sageli 40-50 aasta vanuses. Viiteks võib olla see, et mõningatel andmetel keskealistest ameerika meestest peaaegu kolmandik on impotentsed. Vastavaid andmeid teiste maade, näiteks Soome kohta ei ole.

Suitsetamine ja sperma kvaliteet

Tubakasuitsus sisalduvad kahjulikud ained sattuvad mehe suguelunditesse vere kaudu. Nende mõju on paremini näha meeste juures, sest seemnerakkude teke kestad kogu täisea. Naiste munarakud moodustuvad juba looteeas. Suur osa uurimistest viitab sellele, et pikaajalik ja rikkalik suitsetamine vähendab seemnerakkude hulka ja liikuvust ning võib kahjustada nende struktuuri. Soome uurijate arvates seemnerakkude liikuvus väheneb rutem paljusuitsetavatel meestel võrreldes mittesuitsetajatega. Praegusel ajal viljatuse tõttu uurimistele ja ravile tulevatele inimestele antakse kõigepealt soovitus suitsetamine lõpetada. Üldiselt ei ole märgatud erinevusi suitsetavate ja mittesuitsevate hormoonibilansis.

Suitsetamise lõpetamine

Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed.

Suitsetamist tasub alati maha jätta. Mahajätmise mõjud on vahetult märgata hingamiselundite ja vereringe toibumises. Kopsuvähirisk väheneb olulisele 5-10 aasta pärast peale suitsetamise lõpetamist. Ühe uurimise käigus vaadeldi 20 impotentsuse all kannatavat üle 45 aasta vanust suitsetavat meest, kes lõpetasid suitsetamise. Mõne kuu pärast alustasid peaaegu pooled neist normaalset suguelu.

Meetodeid suitsetamisest loobumiseks on mitmeid-tuleb arvestada isiku omapära ja otsustama kõige meelepärasema variandi kasuks.

• Päevapealt mahajätmine koos eelneva ettevalmistusperioodiga
• Nikotiiniasendusravi
• Nõustamine spetsialisti poolt
• suitsetamisaja edasilükkamine
• väiksema nikotiinisisaldusega sigarettide kasutamine

Alljärgnevalt leiate Rahvusvahelise Vähiliidu poolt antavad soovitused inimestele, kes üritavad suitsetamist maha jätta:

• Püüdke suitsetada võimalikult väike arv sigarette, pidage nende kohta päeva ulatuses arvet ja püüdke täna suitsetada kasvõi üks sigarett vähem kui eile.
• Püüdke suitsu harvem sügavale tõmmata.
• Ärge suitsetage tühja kõhuga, eriti hommikul, sest süljega segunedes kahjustavad tubaka sublimatsioonisaadused mao limaskesta ja imenduvad sooltest kohe verre. Samal põhjusel ei tohiks suitsetada söögi ajal ega juures
• Tõmbamise vaheaegadel ärge hoidke sigaretti suus
• Proovige sigaretti mitte lõpuni suitsetada, vaid pange see ära enne viimast kolmandikku, sest just sellesse ossa koguneb kõige rohkem kantserogeene ja nikotiini. Kõige kasulikum on suitsetamine lõpetada pärast esimest 2-3 mahvi
• Proovige mitte suitsetada käies, eriti mäkketõusul või trepist üles minnes, sest sel ajal on hingamine väga intensiivne ja kantserogeenid satuvad kõige kaugematesse kopsusoppidesse
• Proovige pärast kehalist pingutust võimalikult kaua mitte suitsetada, pingutuse ajal ülde mitte
• Eelistage filtriga sigarette
• Tehke aeg-ajalt suitsetamises vaheaeg ("Ei suitseta esmaspäevani, ... kuu lõpuni, ... aasta lõpuni")
• Ärge suitsetage, kui selleks pole otsest tahtmist

Loe lisaks: tubakainfo.ee