Arvutijuttu

Operatsioonisüsteemid

Minu esimesed kokkupuuted arvutiga olid DOS ja Windows 3.11 keskkonnas. Lapsepõlves kasutasin arvutit peamiselt vaid mängimiseks. Windows on saatnud mind kogu elu – nii koolis, kodus kui ka tööl. Windowsi suurim areng toimus versioonini XP. Windows XP tundus võrreldes eelmistega lausa revolutsiooniline, mis meenutas Win2000 ja ME (Millennium) kombinatsiooni koos väikeste täiendustega. Igale uuele versioonile sai mindud suurima hea meelega, kuni ilmus Vista, mis tundus täielik nurisünnitis - hoidsin sellest kaarega mööda. Windows 7 oli sisuliselt Vista parandatud versioon, mida alguses ei kippunud kasutama. Win7 hakkasin kasutama alles siis, kui alustati XP väljasuretamist. Kui 7 tundus igati tibens-tobens, siis 8 oli jälle ehmatav tagasiminek ja minu jaoks täielik läbikukkumine. Tundub, et Microsoft ongi alustanud tsüklit, et üle ühe on hakanud välja tulema kasutuskõlblikke operatsioonisüsteeme. Windows 10 oli taas eelmise versiooni parandus ja 11 täielik katastroof. Alguses Win10 ka eriti ei meeldinud, aga aastaks 2022 olid nad selle juba päris asjalikuks teinud, aga sellega kogu areng lõppeski ja 2a pärast juba anti teada, et Win10 on hukule määratud. Kellele Win11 ei meeldi, saavad tasuta veel ühe aasta ESU (Extended Security Update) pikendust, mis kestab 13. oktoobrini 2026. Isiklikult lükkan Win11 peale minemist nii kaua edasi kui võimalik. Ei saa välistada, et 2027 tuleb välja juba Windows 12, mis traditsioonilise tsükli järgi peaks olema taas parandus eelmisele ebaõnnestunud versioonile.

Naljapilt: Win10 logo on suunaga vasakule poole, Win11 otse ja Win12 suunaga paremale

Aga mis edasi? Vanadele masinatele enam Win11 peale ei lubata, aga riistvaralistest piirangutest on võimalik omal riisikol mööda minna, kui valmistada ette Windows 11 installika pulk tarkvaraga Rufus, vähemal hetkel on see veel võimalik, aga seda ei tea keegi, kas PisiPehme (MicroSoft) plaanib midagi ette võtta, et romud Windowsist eemal hoida. Teine alternatiiv on Linux, mida on sadu erinevaid.

Linuxi sugupuu: Debian, Slackware, Red Hat Linux, Arch, Gentoo

Üheks populaarseimaks Linux operatsioonisüsteemiks on Ubuntu, mida on saadaval vastavalt maitsele mitme erineva graafilise kasutajaliidesega:

Põlise Windowsi kasutajana soovitan Linux Mint’i koos Cinnamon graafilise liidesega, mis näeb Windowsiga sarnane välja. Otseloomulikult võib katsetada ka teisi Linux operatsioonisüsteeme, nt Fedora. Erinevate Linuxi operatsioonisüsteemidega saab tutvuda veebilehel DistroWatch.

Algajale kasutajale soovitan Debian baasil Linuxeid või Red Hat Linux baasil Fedora’t. Mõlemad on stabiilsed ja kasutajasõbralikud. Fedoral peaks olema parem riistvaraline tugi. Distrowatch statistika järgi on hetkel kõige populaarsem operatsioonisüsteem Arch Linux baasil (CachyOS), aga algajale ma seda ei soovita. Arch Linux on küll väga uuendusmeelne, mille repos on saadaval alati kõige uuemad tarkvarapaketid, aga Arch Linux ei ole stabiilne ja tõenäosus probleemidega silmitsi seista on suur.

Ühele vanale masinale paigaldasin nii Windowsi kui ka Linux Mint’i: Linux põhikasutuseks ja Windows selleks, et saaks vajadusel ka Windowsi rakendusi kasutada, ilma et peaks virtualiseerimisele ressurssi raiskama. Seadistasin mõlemad operatsioonisüsteemid nii, et kasutaja kaustad (dokumendid, muusika jms) oleks ühised ning Windows arvestaks ka aega keskvööndi järgi (registrimuudatus), et operatsioonisüsteemi vahetamine ei lööks kella paigast ära. Kui Mint tundus muidu mõnus, siis mind häiris, et NTFS failisüsteemis paiknevate tekstifailide käivitamisel alati küsis, kas kuvada või käivitada, sest NTFS failisüsteemis ei ole võimalik käivitusõiguseid määrata. Uuema masinaga olen Linuxit kasutanud vaid virtuaalselt (WSL või Virtualbox).

Paketihaldur

Alates Windows 10 on lisatud Windowsile Linuxi eeskujul väga kasulik funktsionaalsus – WinGet paketihaldur. Nüüd saab Windowsis ka programme paigaldada ja uuendada käsurealt (command prompt / käsuviip - cmd.exe), kasutades käsku winget, mille kasutus sarnaneb apt-get paketihaldurile. Näiteks FFMPEG video tööriista saab paigaldada käsuga winget install ffmpeg. Enam ei pea käima ametlikel kodulehekülgedel või tarkvara portaalides (nt Softpedia) piilumas, kas on uuendusi – lööd sisse käsu winget update --all ja kõik WinGet repost leitavad programmid värskendatakse ära. Selleks võid nt töölauale teha bat-faili, mille sisse kirjutad uuenduskäsu. Samuti on väga mugav programmid teise arvutisse kaasa võtta: winget export filename salvestab programmide nimekirja ning teises arvutis winget import filename rakendab seda nimekirja. Kui winget käsku ei ole, siis WinGet paketihalduri leiab Microsoft Github lehelt.

Arhiveerimine

7-zip on hea tasuta pakkimistarkvara, mis pakib lahti peaaegu kõike. Käsurealt (command prompt / käsuviip - cmd.exe) saab lihtsalt ja kiirelt paigaldada järgneva käsuga:

winget install 7zip

Minu esimesed kokkupuuted pakkimisega olid ARJ arhiveerimistarkvaraga, mis toimib käsurealt. Isa kirjutas mulle spikri paberi peale ja ma õppisin selle lihtsalt tuimalt pähe, teadvustamata, mida suurem osa parameetreid üldse tähendab. See käsk on mul tänaseni meeles:

arj a -jyco -r -v 1440 arhiiv.arj pakitav_kaust

Lahtipakkimiseks oli parameeter x. Parameeter -v1440 tükeldab arhiivi parajateks tükkideks, et mahuks flopikettale ära.

Hiljem Windowsi keskkonnas kasutasin ka WinZip ja WinRar, kuid pärast 7-zip väljatulekut kadus vajadus nende järele.

Viimati uuendatud: 27.10.2025