Arvutijuttu

Lapsepõlv

Minu esimesed kokkupuuted infotehnoloogiaga olid juba varajases lapsepõlves koolieelikuna, mis sai võimalikuks tänu sellele, et mu isa töötas Tallinna Majandustehnikumis informaatikaõpetajana. Taasiseseisvunud Eestis nimetati see kool ringi Tallinna Majanduskooliks. Kõige vanem seade, millega ma kokku puutusin, oli suur perforeerimismasin, mille abil sai salvestada andmeid ja programme perfokaartidele. Lapse jaoks oli lihtsalt tore kaardi sisse auke sisse toksida. Tänu plaanimajandusele jäi palju perfokaarte üle ning hiljem sai perfokaardi tühjale poolele lihtsalt joonistatud ja märkmeid tehtud. Ekraaniga arvutitest oli esimene kokkupuude terminaliarvutiga, millel oli väike ekraan. Seal sai mängida tuletõrje ja automängu. Lõpuks jõudsin omadega ka personaalarvuti taha, kus esimeseks mänguks oli tänavakakleja mäng Bad Street Brawler (1987). Isa nimetas seda poksimänguks.

Pärast Windows 3.11 ilmumist tekkisid esimesed kokkupuuted arvutihiirega ja joonistusprogrammiga Paint.

Isa kabinetis oli mõne megahertsise Intel 8086 prosega masin. Seal olid minu lemmikmängudeks California Games (1987), vormelimäng Grand Prix Circuit (1988) ja Montezuma’s Revenge (1984), mida me isaga nimetasime võtmemehikese mänguks. Kui arvutiklassi toodi Intel 386 protsessoriga arvutid ja värvilised monitorid, siis hakkasid õpilased sinna flopiketastel igasuguseid huvitavaid mänge tooma, mida käisin esimesest klassist alates pärast kooli mängimas, kuni koju ka arvuti osteti. Esimene neist oli Prince of Persia (1990). Seejärel toodi veel põnevaid platvormimänge, nt Dangerous Dave (1991), Commander Keen (1991) ja Prehistorik 2 (1993). Erilisi laineid lõi Doom (1993), mis oli oma olemuselt ja disainilt väga sarnane aasta varem välja tulnud shooterile Wolfenstein 3D (1992), kuid natsisõdurite asemel olid kollid. Üks tudeng (Laur või Lauri) lubas mul temaga koostööd teha - tema liikus ning mina kõmmutasin ja avasin uksi - mitme käega korraga sai lihtsamini vaenlase eest ära põigata ning samal ajal kõmmutada. Mulle meeldis kõrvalt vaadata, kuidas ta mängis põnevat strateegiamängu Dune 2 - Battle for Arrakis (1992), sest tundus väga osav. Üritasin ise ka miskit, aga kippusin pika peale ikka tappa saama. Aastaid hiljem õnnestus paremini, aga päris lõpuni ei õnnestunud ikkagi vallutada. 1998.a tuli välja Dune 2000, aga mulle meeldis Dune 2 rohkem. Päris põnev oli ka rahulikum mõistatusmäng Indiana Jones and the Fate Of Atlantis (1992), mille kohta avaldati juhend arvutiajakirjas Arvutimaailm, mida järgides mängisin selle mängu 3 erineva episoodi järgi lõpuni. Samas ajakirjas avaldati ka Doom’i mängukoodid, mida sai omal ajal nii usinalt kasutatud, et need jäid mulle eluks ajaks meelde: IDDQD (surematu), IDKFA (kõik relvad) ja IDCLIP (seintest läbi).

Kaklusmängud pakkusid ka mulle huvi. Esimene üks-ühele kaklusmäng oli Body Blows, mida mängisin. Seda mängu sai ka Majanduskooli tudengiga vastamisi mängitud. Vaieldamatuks lemmikuks oli Street Fighter II, mida nägin mänguautomaatides. Mingi algeline versioon toodi ka Majanduskooli, aga see polnud päris see, mis mänguautomaatides ning seal puudusid bonus stage osad, millest kõige osa ägedam tundus auto lammutamine. Mortal Kombat, mille sain sõbra käest, tundus veelgi ägedam, kuna see oli esimene mäng, kus verd lendas ja oli eriliselt brutaalne.

Esimesel koju ostetud arvutil oli Intel 486 protsessor (80 MHz). Kui õigesti mäletan, siis sellel oli 8 MB operatiivmälu ja 500 megane kõvaketas. Tänase päeva mõistes naeruväärsed numbrid, aga tol ajal oli väga tegija pill. Arvutil oli turbo nupp, mis võimaldas vähendada kiirust 8 Mhz peale, aga seda oli ikkagi liiga palju, et saaks mängida võtmemehikese mängu, mis oli arvestatud 1984.a kasutusel olnud protsessorite kiirusega (1–4 MHz).

Vanasti liikusid mängud ja programmid käest kätte. Peamiseks väliseks andmekandjaks oli flopiketas. Selleks, et failid flopidele ära paigutada, tuli kasutada pakkimisprogrammi. Isa õpetas mulle käsureal ARJ-ga pakkimist. Ta kirjutas mulle spikri paberi peale ja ma õppisin selle lihtsalt tuimalt pähe. See käsk on mul tänaseni meeles, mis oli midagi sellist:

arj a -jyco -r -v 1440 arhiiv.arj pakitav_kaust

Ma päris täpselt aru ei saanud, mida need parameetrid seal tähendavad, aga piisas teadmisest, et a käsu alguses pakib kokku ja x pakib lahti. ARJ-vormingut eelistas ZIP-vormingule seetõttu, et pidavat tihedamini kokku pakkima.

Mingi aja pärast sai kool interneti (tõenäoliselt 1996a) ning oli põhjust taas isale töö juurde külla minna ja uudistada uut maailma. Tol ajal pääses internetti telefoniliini kaudu. Mäletan siiani seda heli, mis välisest USRobotics dial-up modemist sisselogimise ajal kostis. Mõne aasta pärast sai ka kodus modemiga netti ronitud. Mida rohkematesse kodudesse internet jõudis, seda sagedamini olid telefoniliinid kinni. Kuna iga sekund maksis, eriti õhtuse tipptunniajal, siis püüti liini nii vähe kinni hoida kui võimalik ja õnnestus ikka helistada ka. Ühendus oli küllaltki ebastabiilne ja kui keegi haaras helistamiseks telefonitoru, siis ta kuulis imelikku heli ja internetiühendus katkes. Selle vältimiseks sai ennem küsitud, et ega keegi netis ei ole, kuid vahel ikka juhtus, et ununes. Selleks, et vältida allalaadimise katkemist, sai kasutatud tarkvara FlashGet, mis võimaldas pärast katkemist jätkata allalaadimist sealt, kus pooleli jäi. Tänapäeval sellist tarkvara ei ole enam vaja, kuna veebilehitsejad pakuvad juba ise allalaadimise jätkamise võimalust, kui katkeb ning internet on oluliselt stabiilsem. Möödusid aastad ja Majanduskool sai omale püsiühenduse, mis tundus omal ajal ulmekiire võrreldes tavalise telefoniliiniga, mis parematel päevadel (pigem öödel) sai 5 Kb/s kätte. Mäletan, kuidas ühel suvel ladusin seljakoti flopikarpe täis ja sõitsin Majanduskooli jalgrattaga, et sealt head ja paremat kiire interneti kaudu alla laadida. Keskkooli ajal jõudis püsiühendus ka meie koju.

Operatsioonisüsteemid

Esimesed personaalarvuti sammud astusin DOS keskkonnas. DOS'is oli väga mugav kasutada Norton Commander'it (nc.exe). Sellele järgnes Windows 3.11 ning kohe tuli Windows 95, mis sai ka koduarvutile peale. Arvuti käivitus tavaliselt DOS'is, aga kui tekkis vajadus Windowsi järele, sai käsureale sisse löödud "win" ja Windows käivitus. Kuna suur harjumus oli faile NC loogikaga hallata, siis Windows keskkonnas meeldis jätkata failide haldamist tarkvaraga Total Commander, mis tänaseks päevaks on jäänud unustusse, kuigi tegu on võimeka failihaldustarkvaraga.
Windows on saatnud mind kogu elu – nii koolis, kodus kui ka tööl. Windowsi suurim areng toimus versioonini XP. Windows XP tundus võrreldes eelmistega lausa revolutsiooniline, mis meenutas Win2000 ja ME (Millennium) kombinatsiooni koos väikeste täiendustega. Igale uuele versioonile sai mindud suurima hea meelega, kuni ilmus Vista, mis tundus täielik nurisünnitis - hoidsin sellest kaarega mööda. Windows 7 oli sisuliselt Vista parandatud versioon, mida alguses ei kippunud kasutama. Win7 hakkasin kasutama alles siis, kui alustati XP väljasuretamist. Kui 7 tundus igati tibens-tobens, siis 8 oli jälle ehmatav tagasiminek ja minu jaoks täielik läbikukkumine. Tundub, et Microsoft ongi alustanud tsüklit, et üle ühe on hakanud välja tulema kasutuskõlblikke operatsioonisüsteeme. Windows 10 oli taas eelmise versiooni parandus ja 11 täielik katastroof. Alguses Win10 ka eriti ei meeldinud, aga aastaks 2022 olid nad selle juba päris asjalikuks teinud, aga sellega kogu areng lõppeski ja 2a pärast juba anti teada, et Win10 on hukule määratud. Kellele Win11 ei meeldi, saavad tasuta veel ühe aasta ESU (Extended Security Update) pikendust, mis kestab 13. oktoobrini 2026. Isiklikult lükkan Win11 peale minemist nii kaua edasi kui võimalik. Ei saa välistada, et 2027 tuleb välja juba Windows 12, mis traditsioonilise tsükli järgi peaks olema taas parandus eelmisele ebaõnnestunud versioonile.

Naljapilt: Win10 logo on suunaga vasakule poole, Win11 otse ja Win12 suunaga paremale

Aga mis edasi? Vanadele masinatele enam Win11 peale ei lubata, aga riistvaralistest piirangutest on võimalik omal riisikol mööda minna, kui valmistada ette Windows 11 installika pulk, kasutades tarkvara Rufus (vt ekraanipilti). Teine alternatiiv on Linux, mida on sadu erinevaid. Aga millist valida?

Linuxi sugupuu: Debian, Slackware, Red Hat Linux, Arch, Gentoo

Erinevate Linuxi operatsioonisüsteemidega saab tutvuda veebilehel DistroWatch

Üheks populaarseimaks Linux operatsioonisüsteemiks on Ubuntu, mis on saadaval koos järgmiste kasutajaliidestega:

Algajale kasutajale soovitan Debian baasil Linuxeid (nt Ubuntu) või Red Hat Linux baasil Fedora’t. Mõlemad on stabiilsed ja kasutajasõbralikud. Fedora eeliseks on parem riistvaraline tugi. Distrowatch statistika järgi on hetkel kõige populaarsem operatsioonisüsteem Arch Linux baasil (CachyOS), aga algajale ma seda ei soovita. Arch Linux on küll väga uuendusmeelne, mille repos on saadaval alati kõige uuemad tarkvarapaketid, aga see ei ole stabiilne ja tõenäosus probleemidega silmitsi seista on suur.

Põlise Windowsi kasutajana soovitan Linux Mint’i koos Cinnamon graafilise liidesega, mis näeb Windowsiga sarnane välja.

Ühele vanale masinale paigaldasin nii Windowsi kui ka Linux Mint’i: Linux põhikasutuseks ja Windows selleks, et saaks vajadusel ka Windowsi rakendusi kasutada, ilma et peaks ressurssi virtualiseerimisele raiskama. Seadistasin mõlemad operatsioonisüsteemid nii, et kasutaja kaustad (dokumendid, muusika jms) oleks ühised ning Windows arvestaks ka aega keskvööndi järgi (registrimuudatus), et operatsioonisüsteemi vahetamine ei lööks kella paigast ära. Kui Mint tundus muidu mõnus, siis mind häiris, et NTFS failisüsteemis paiknevate tekstifailide käivitamisel alati küsis, kas kuvada või käivitada, sest NTFS failisüsteemis ei ole võimalik käivitusõiguseid määrata. Uuema masinaga olen Linuxit kasutanud vaid virtuaalselt (WSL või Virtualbox).

Olen kokku puutunud ka Mac OS operatsioonisüsteemiga, aga selle graafiline liides tundub minu jaoks liiga harjumatu ja ebamugav ning üldse ei meeldi selle loogika, seega mäkimeest minust ei saa. Vanakooli IT mees rääkis omal ajal mäki kohta hästi:

Paketihaldur

Alates Windows 10 on lisatud Windowsile Linuxi eeskujul väga kasulik funktsionaalsus – WinGet paketihaldur. Nüüd saab Windowsis ka programme paigaldada ja uuendada käsurealt (command prompt / käsuviip - cmd.exe), kasutades käsku winget, mille kasutus sarnaneb apt-get paketihaldurile. Näiteks FFMPEG video tööriista saab paigaldada käsuga winget install ffmpeg. Enam ei pea käima ametlikel kodulehekülgedel või tarkvara portaalides (nt Softpedia) piilumas, kas on uuendusi – lööd sisse käsu winget update --all ja kõik WinGet repost leitavad programmid värskendatakse ära. Selleks võib töölauale salvestada bat-faili, mille sisse on kirjutatud uuenduskäsk, et programmid lihtsalt ja kiirelt ära uuendada. Paketihalduri abil on väga mugav programmid teise arvutisse kaasa võtta: winget export -o apps.json salvestab programmide nimekirja ning winget import -i apps.json paigaldab nimekirjas olevad programmid teise arvutisse. Kui winget käsku ei ole, siis WinGet paketihalduri paigaldaja leiab Microsoft Github lehelt.

Programmid

Järgnevalt toon välja mõned programmid, mida kasutan ja soovitan.

7-zip on vabavaraline (avatud lähtekoodiga) pakkimistarkvara, mis pakib lahti peaaegu kõike. 7-zip failivorming võimaldab väga tihedat kokkupakkimist, pakkudes RAR-vormingule arvestatavat konkurentsi.

winget install 7zip

Bulk Rename Utility - laiade võimalustega failide ümbernimetamistarkvara.

winget install BulkRenameUtility

Winmerge - failide ja kaustade võrdlemistarkvara - näitab ära failide või kaustade erinevused.

winget install winmerge

FFMPEG - käsureal toimiv lihtne videotöötlustarkvara, millel on palju võimalusi. Seda saab kasutada video lõikamiseks, ühendamiseks, vormingu muutmiseks, heliradade eraldamiseks/lisamiseks, subtiitrite lisamiseks ning rakendada filtreid (üle 400 heli- ja videofiltri).

winget install ffmpeg

K-Lite Codec Pack - rikastab arvutit uusimate multimeedia kodeerijatega, et ükski videofail ei jääks esitamata.

winget install CodecGuide.K-LiteCodecPack.Mega

Virtualbox - virtuaalne arvuti, kus saab turvaliselt erinevaid asju katsetada või jooksutada tarkvarasid, mis töötavad teise operatsioonisüsteemiga. See on programm, mis toimib täpselt samamoodi nagu päris arvuti. Seda võib võtta ka arvutimänguna, kus saab salvestada mänguseisu, mille juurde hiljem tagasi tulla, kui midagi läheb viltu. Vaata videot, kuidas paigaldada virtuaalmasinasse operatsioonisüsteem.

winget install virtualBox

Winamp oli, on ja jääb parimaks muusikapleieriks. Minu lemmik skin on Bento Classified.

winget install winamp

Viimati uuendatud: 06.12.2025